Info       Aastakäigud        Ajalugu       Kontakt        Vet.ee   
 


"Eesti Loomaarstlik Ringvaade" aastail 1925 - 1940

E. Ernits

Eesti Vabariigi algusaastail oli meil loomaarste üpris vähe ning ajakirja loomine raske. Sellepärast liituti põllumeeste "Agronoomiaga", millesse aga ei sobinud kahjuks kitsamad erialaartikklid, mistõttu "sõidust agronoomida reepära peal" (A. Olt-Ojasalu väljend) tuli võimalikult kiiremini loobuda. 1925. aastal hakkaski A. Olt-Ojasalu initsiatiivil ilmuma Eesti Loomaarstide Seltsi (Ühingu) ajakiri "Eesti Loomaarstlik Ringvaade", mille viimase vihiku trükiajaks on märgitud 30. detsember 1940. Väljaannet toetas materiaalselt Loomatervishoiu Peavalitsus (1938.a. ümbernimetatult Veterinaartalitus) ning 1930-ndate aastate teisel poolel ka Loomaarstide Koda. Ajakirja trükitialgusaastatel o/ü "Vaba Maa", 1929. aastast alates "Varraku" ja 1933. aastast peale K. Mattieseni trükikojas. "Eesti Loomaarstliku Ringvaate" tiraaş oli 1940. aastal 325-370 eksemplari, mis täielikult rahuldas meie loomaarstkonna vajadused nii enda tarvis kui ka vahetamiseks, sest sama aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 188 veterinaararsti (s.h. 156 eestlast).

1928. aastani paiknes "Eesti Loomaarstlik Ringvaate" toimetus Tallinnas Loomatervishoiu Peavalitsuse ruumes Rahukohtu tänaval, sest kõik kolm toimetajat (A. Olt-Ojasalu, J. Rabison ja K. Taagepera) töötasid algul pealinnas. Ajakirja tegevtoimetajaks olid A. Olt-Ojasalu (1925-1928), J. Kaarde (1929-1939) ja V. Ridala (1940).

1927. aastal ja edaspidigi ajakirja toimetuse koosseis suurenes. J. Rabisoni asemel hakkasid "ELR" toimetama veterinaarõppejõud K. Saral ja A. Rängel ning Tori hobusekasvatuse juhataja M. Ilmjärv.

Järgmisel aastal sai  "Eesti Loomaarstliku Ringvaate" toimetuse aadressiks loomaarstiteaduskond. Toimetama asusid ka J. Karlson (Kaarde), G. Tehver (1935. aastani) ja E. Redlich, 1929. aastal - Seerumilaboratooriumi juhataja H. Peterson. Seega kuulus nüüd toimetusse kõigi tähtsamate veterinaarasutuste esindajad. Täiendust sai toimetus 1932. aastal J. Tehveri (1935. aastani), siis 1935. a. A. Rängeli ja Reidlichi asemel V. Ridala ja E. Rootsi näol. Alates 1936. aastast eristatakse toimetust (J. Kaarde, E. Ridala, V. Ridala ja E. Roots) ning toimkonda (toimetuse kolleegiumi), kuhu kuulusid peale toimetuseliikmete veel A. Arras, A. Ojasalu, H. Peterson ja K. Taagepera. Viimasel ilmumisaastal oli toimkond paisunud üpris suureks - 16 - liikmeliseks. Lisaks eelmainitule nimetatakse A. Laasi, A. Mõttust, H. Reimani, R. Säret, J. Tombergi, E. Vaud ja L. Voltrit.

"Eesti Loomaarstlikku Ringvaadet" ilmus esimesel aastal 7, aastal 1926-1929 6 vihikut ning hiljem kuni ajakirja sulgemiseni 8 vihikut aastas. Kokku anti 16 aasta jooksul välja ligi 4000 (täpsemini 3690) lehekülge mitmekesist ainestikku ehk keskmiselt 247,5 lk. aastas. Alustati 124-leheküljelisest aastamahust. Selle maksimaalne suurus (320 lk.) saavutati 1938. aastal.

Aasta 

Maht lk-des 

Originaalkirjutisi 

Referaate, retsensioone 

Muid kirjutisi 

 1925

 124

 14

 3

 18

 1926

 158

 29

 3

 15

 1927

 172

 26

 5

 18

 1928

 190

 29

 22

 36

 1929

 192

 21

 71

 15

 1930

 240

 23

 70

 21

 1931

 300

 23

 29

 26

 1932

 260

 32

 34

 15

 1933

 268

 38

 25

 41

 1934

 276

 35

 71

 22

 1935

 300

 19

 49

 24

 1936

 300

 23

 35

 21

 1937

 284

 21

 49

 19

 1938

 320

 21

 70

 40

 1939

 296

 23

 90

 22

 1940

 280

 19

 102

 30


"Eesti Loomaarstlik Ringvaade" peegeldab praktiliselt kogu eesti veterinaariat aastatel 1925-1940.  Sellega aitas üllitis olulisel määral meie veterinaaria arengule kaasa.

16 aasta jooksul ilmus 396 originaalkirjutist ehk kesmiselt 24,4 artiklit aastas. Siia kuuluvad teadustööd peaaegu kõigilt veterinaaridelt, aga ka naabervaldkondadest (ka hobusekasvatus).

Eri alarühma moodustavad kasuistlikud artiklid, mälestused, pikemad tegevusülevaated, ametireisi kirjeldused jm.  Pikematele kirjutistele olid lisatud saksakeelne (1940. aasta keskpaigast venekeelne) resümee. Eesti Vabariigi ajal ei ilmutanud "Eesti Loomaarstlik Ringvaade" mingisuguseid ideoloogilisi kirjutisi, küll aga 29. augustil 1940. aastal ilmunud vihikust alates. Selles avaldati juhtkiri "Uue ajastu lävel" J. Stalini ja J.Vares-Barbaruse pildiga. Originaalkirjutisi ilmus 1939. aastani J. Kaarde andmeil 94 autorilt, kelle produktiivsus oli 1-23 artiklit. Ajakirjas avaldati arvukalt referaate välismaa teadusartiklitest, aga sammuti ka retsensioone ja annotatsioone veterinaarraamatute kohta.

Olulised olid loomatervishoiu riikliku korraldust, loomaarstkonna organisatsioone ja kutsehuve puudutavad artiklid
"Esti Loomaarstlik Ringvaade" avaldas Eesti Loomatervishoiu Peavaltsuse, hilisema Veterinaartalituse määrusi ja korraldusi, andes ulatuslikku teavet kodu- ja välismaa veterinaarüritustest, sündmustest Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonnas, kolleegide tähtpäevadest, töökohustustest jne. Kroonika ja teadete rubriigil nagu muudelgi oli ilmumise ajal kindel päevakohane väärtus, mis aja jooksul omandab üha suurema ajaloolise tähtsuse.

         173320 lugejat on käinud sellel lehel. Täna juba lugejaid 39.
Top!